Hamlet- William Shakespeare

Pimedal õhtul tuleb lossi juurde kummitus. Kutsutakse, Hamlet kes räägib temaga. Kummituseks on äsja surnud kuningas Hamlet, kes ütleb pojale, et Claudius, tema vend, on ta tapnud. Claudis aga sai kuninga trooni endale ning abiellus venna naise, Hamleti emaga. Kummitus palub Hamletil oma surma eest kätte maksta. Hamlet vajub masendusse ning Claudius ja Gertrud ei saa aru miks. Õukonnavasall Polonius pakub välja, et Hamlet on hullumiseni armunud tema tütresse, Opheliasse ning Hamletile määratakse jälgijad Guilderstern ja Rozsencrath. On selge, et Hamlet ei ole Opheliast sissevõetud, sest ta soovib abielud keelata ning Ophelia kloostrisse saata.
Saabuvad rändnäitlejad ning Hamletil tekib plaan selgitada välja, kas Claudius on süüdi või mitte. Korraldatakse näitemäng, milles etendatakse kuninga mõrv. Claudius läheb närvi ja lahkub saalist. Hamlet järgneb talle, et teda tappa, kuid leiab onu palvetamas. Kuna peategelane usub, et onu läheks otse taevasse, siis ta teda sel hetkel ei tapa.
Gertrud kutsub Hamleti oma kambrisse rääkima. Poiss märkab, et keegi on seinavaiba taga ning eeldades, et see on kuningas torkab ta surnuks. See on hoopis Polonius. Ophelia uputab ennast ojasse suures leinas. Selle teo eest saadetakse Hamlet Inglismaale, koos kahe alamaga, kellel kaasas kiri inglise kuningale käsuga tappa Hamlet. Peale kokkupuutumist mereröövlitega pöördutakse tagasi Taani. Sinna on jõudnud ka Poloniuse poeg Laertes, kes tahab õe ja isa eest kätte maksta. Claudius korraldab mõõgavõitluse, kuid et Hamleti hukus kindel olla määrib Laertese mõõga tera mürgiga ning valab veini sisse mürki. Laertes saab oma mõõgaga haavata ning sure. Gertrud rüüpab mürgiga peekrist ning sureb. Hamlet torkab Claudiust mürgise relvaga ning käsib tal mürgiga veini juua. Kui kuningas sureb, sureb kohe ka Hamlet, kes sai Laertese mõõgaga haavata. Kohale ilmub Fortinbras, kellele Horatio(Hamleti sõber) kogu tõe räägib. Fortinbras asub riiki juhtima.

Loomade farm- George Orwell

Vana Major, siga, kutssub kõik loomad küüni koosolekule ning teeb ettepaneku kõrvaldada inimesed farmist ja hakata ise otsustama. Paari päeva pärast ta ootamatult sureb ning tema asemele tulevad 3 siga: Snowball, Napoleon ja ... Nad hakkavad omavahel võimupärast võitlema. Loomad suudavadki peremehe farmist minema ajada ning sead juhivad farmi. Aegamööda muutuvad sead aina inimlikumaks. Napoleon võtab ainuvõimu ja hakkab seadusi muutma. Lõpuks on algsetest demokraatlikest seadustest saanud see: "Kõik loomad on võrdsed, aga mõned on võrdsemad."

1984 George Orwell

Winston Smith on väike-member Londoni valitsevas Parteis. See partei jägib inimesi ja valvab neid koguaeg. Inimsete elud on piiratud seadustega. Isegi halvasti Parteist mõtlemine on karistatav. Winston töötab Õiguse ministeeriumis ja ühel päeval tuleb tema juurde Julia, kes teatab, et armastab meest. Järgneb afäär. Nad üürivad tööliste linnaosas toakese second handi kohal. Peagi kutsutakse nad o'Brieni juurde, kes töötab kõrgel positsioonil Parteis, kuid väidab end olevat Vennaskonna, mis töötab Partei vastu, liige. See on muidugi lõks ja nad võetakse kinni. Winstoni piinatakse kuid, et ta üles tunnistaks, kuid ta ei murdu. Lõpuks viiakse ta tuppa nr 101, kus saavad kinnipeetavate kõige suuremad hirmud teoks. Terve teose vältel on Winston kartnud rotte. Need elukad lastaksegi tema kallale, ning Winston ulub: Võtke Julia minu asemel. Sellega on ta murtud, ning Parteile allutatud. Ta lastakse vabaks, kuid peale pikka ajupesu ei ole tal Julia vastu enam tundeid.